Kõrvuti omavalitsuse edenemisega arenes Nõmmel 1920.–1930. aastatel väga kiiresti ka isetegemine. Esimese laulu- ja muusikaseltsina asutati 1920. aastal aleviselts Ühendus. Seltsi esimees Johannes Neumann (Neeme) oli ka ise entusiastlik koorilaulu harrastaja. Nii asutati tema eestvedamisel peagi seltsi juurde segakoor, mis alates 1922. aastast võttis osa kõigist Harju maakonna laulupäevadest ja -pidudest.

1920. aastate teisel poolel lahkus Johannes Neumann mitmeks aastaks Nõmmelt ja Ühenduse tegevus soikus. Vahepeal võttis tema funktsioonid üle Nõmme Kodanikkude Ühing, mis muutus aga peagi poliitiliseks ühenduseks. Kümnendi lõpul kutsuti siiski rahvakultuuri arendamiseks ellu uus ühing, Nõmme Haridusselts, mille asutamiskoosolek toimus 22. jaanuaril 1928. Tõdeti, et kultuuri edendamine pole pelgalt riigi ja omavalitsuse kohus ning ülesanne, vaid eeskätt rahva elutahte avaldus, mis teostub seltskonna organiseeritavas vabaharidustöös. Uue seltsi eestvedajateks olid juba tuntud isikud – Nõmme koolijuhid Mihkel Vilu, Juhan Aumann (Aomaa), Aleksander Künkmann. Samal aastal asutati seltsi juurde segakoor, millega peagi ühines ka Ühenduse segakoor. Koorijuhiks hakkas Eesti muusikaelus tuntud tegelane Karl Leinus. 1938/39. aasta aruande järgi oli kooris 83 lauljat, neist 58 naist.

Nõmme Haridusselts muutus kohalikus kultuurielus koondavaks jõuks, millega 1930. aastal ühinesid laulu- ja muusikaselts Ühendus ning teatriselts Lämmeküne. Seoses sellega muudeti ka seltsi nimi, iseloomustamaks täielikumalt tema tegevust ja otstarvet – Nõmme
Hariduse- ja Rahvamaja Selts. Täiendus “rahvamaja” tähistas ühtlasi üht tähtsat, valusat ja teostumatut osa Nõmme kultuurielus – oma rahvamaja ehitamist. Kultuuriüritusi, näitemänge ja kontserte korraldati neil aastatel mitmel pool üle linna. Esialgu Nõmme Heakorra Seltsi majas, mis asus praeguse Lunastaja kiriku kohal, hiljem Rahvateatri hoones, mis asus praeguse kaubanduskeskuse kohal Nõmme keskuses. Lisaks vabaõhulavadel Heakorra Seltsi aias Rohelise ja Valdeku tänava nurgal ning Nõmme keskuses, restorani hoovis. Hiljem lisandus kinode Endla (praegune Nõmme kultuurikeskus) ja Victoria Palace saal (Pärnu mnt 326) . Samas asuti juba
1930. aastal planeerima oma tõelist rahvamaja – mahukat hoonet, kus oleksid harjutus- ja tegutsemisruumid kooridele ning täiteringidele. Kahjuks kulus kümmekond aastat vaid poleemikaks selle üle, kus võiks niisugune kultuuritempel asuda. Pakuti Nõmme keskust, Raudtee ja Apteegi (Mai) tänava nurgal olevat haljasala ja muidki kohti. Paraku said siis nii Nõmme linn kui ka Eesti Vabariik otsa. Nõmme RHS esimeheks oli aastast 1929 Hjalmar Mäe, 1935. aastal vahetas ta välja Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste. 1930. aastatel lülitus aktiivselt töösse tagasi ka Nõmmele naasnud Johannes Neeme, kes valiti seltsi auliikmeks. Seltsil oli ka oma noorteosakond Ennokorporatsioon (asut. 1930), mille liikmeid nimetati vastavalt kas Ennodeks (poisid) või Ennideks (tüdrukud).

Nõmme kultuurielu ei piirdunud siiski vaid nende kitsalt piiritletud kultuuriseltside tegevusega. Jõukohaselt lõid kaasa nii kohalik tuletõrje, Kaitseliit kui ka Nõmme Majaomanike Selts. Viimasel oli muuseas üks suuremaid sega- ning meeskoore Nõmmel. Ühendamaks kõikide seltside all tegutsevaid meeskoore ja -lauljaid, asutati Nõmmel isegi oma Meestelaulu Selts (1935). Ühisel jõul korraldati ka kohalikke kultuuri suurüritusi – laulupäevi. Esimene neist toimus veel enne Nõmme linnaks saamist Johannes Neumanni ja Nõmme Rahukoguduse õpetaja Anton Eilarti initsiatiivil 11. juulil 1926. aastal. Edasi jätkati regulaarselt 4-aastaste vaheaegadega. Kui I laulupäeval oli paarsada lauljat-mängijat, siis Nõmme II laulupäeval 22. juunil 1930 oli neid juba 1500. Dirigentide hulgas oli ka professor Juhan Aavik. Kõige suurejoonelisemalt peeti Nõmme III laulupäeva 23. ja 24. juunil 1934, mil osavõtjaid oli üle 7000, laulukoore nii Nõmmelt kui ka mujalt. Aukülaliseks oli kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner, kes võttis vastu osavõtjate paraadi ning pidas avakõne. Dirigeerisid Juhan Aavik,
Adolf Vedro, Mihkel Lüdik ja Karl Leinus. 24. juunil 1935 toimus Rahukiriku aias Nõmme I vaimulik laulupäev. Selleks ehitati arhitekt
Friedrich Wendachi projekti järgi kiriku aeda laululava – mullast kividega ääristatud poodium ja puust kõlatara selle taha. Osa võtsid Nõmme ja kõikide Tallinna koguduste segakoorid ja kaitseliidu Nõmme malevkonna orkester. Laulupäeva üldjuhid olid Tallinna Jaani koguduse koorijuht Udu Topmann ja Rahukoguduse koorijuht Johannes Hiob. Vaimuliku kõne pidas EELK piiskop Hugo Bernhard Rahamägi, kes tol ajal elas Nõmmel.

Nõmme päevad praeguses mõistes said alguse 1936. aastal, mil 19.–25. jaanuaril toimus Nõmme nädal. Selle programmis oli rikkalikult kultuuriüritusi, teatrietendusi ning muidugi aastaajale vastavad spordiüritused Mustamäe lumistel nõlvadel. Sama aasta 7. juunil korraldati NõmmeI kevadpäevad. Sarnane üritus toimus ka kõigil järgnevatel aastatel kuni 1940. Suurima programmiga sarjaks kujunes aga kindlasti omavalitsuse 20. aastapäeva tähistamise nädal 30. maist 6. juunini 1937. 

1930. aastate teisel poolel kaldus Nõmme suurürituste ajaline rõhk üha enam võidupühale. Nii toimus 1938. aastal, kui ajaliselt pidi toimuma IV laulupäev, suurejooneline võidupüha tähistamine, mille programmis oli ka Nõmme kooride päev. Järgmisel, 1939. aastal, mil möödus 20 aastat võidust Landeswehri üle, oli selle sündmuse tähistamine eriti pidulik, seda ka Nõmmel. Pidustuste käigus võeti vastu võidutuli, millest süüdati jaanilõke Glehni pargis. Tolleaegsed suuremad üritused, sh. laulupäevad, algasid osavõtjate piduliku rivistusega. Kuni 1930. aastate keskpaigani toimus see nn. Paraadiplatsil praeguste tenniseväljakute kohal Rahu ja Tähe tänava nurgal, mis 1939. aastal nimetati ümber Hiiu väljakuks. 1930. aastate teisel poolel sai alguspunktiks Nõmme keskus, Turu plats. Edasi mindi rongkäigus, ees seltside ja kooride lipud, kas Glehni parki Hiiu staadionile (seal toimusid I ja II laulupäev) või lauluväljakule, kus toimus III laulupäev ja hilisemad kooride päevad. Lauluväljak paiknes Mustamäe nõlva all, praegusest suurest hüppetornist veidike Glehni lossi poole, kus nüüd trepp mäenõlvast laskub. Mäenõlv moodustab seal loodusliku kõlakoja. Riiklikel tähtpäevadel – vabariigi aastapäeval ja võidupühal – sekundeeris sellele veel Kaitseliidu paraad, milles tavaliselt osales ka üks üksus Nõmme garnisonist, Pioneerpataljonist. Ühiselt pandi lilli Hiiu kalmistule Vabadussõjas hukkunud õppursõduri Hugo Läänemetsa ja 1. detsembri ohvri, Tallinn-Väike jaamaülema abi Laanuse hauale.

Leho Lõhmus